1.
Õunasupi ja pannkoogi lõhnaline tuba…
pähklite ja seenesousti lõhnaline juba…
Kui palju igatsust, kui palju armastust…
2.
Oled naer ja oled tuul, nukker laul mu vaikind suul…
Suvepäikse hajuv virve, rannavete kaval pilge…
Armastan Sind…
Artikkel Oma Saares sõprusest. Loe SIIT.
“Oma Saar” avalda mu arvamusloo Saare maakonna arenvukavast. Sedasi sönake Eesti Asja Ajamisse jälle ära tehtud…
Ma sinuga koos
varatalvises linnas
olen õnnelik…
x-x-x-x-x-x-x-x-x-x
Võõra hinguse
soojendasid südames
enese kasuks…
x-x-x-x-x-x-x-x-x-x
Viisid mu rahu
möödunud aegadesse,
igavikkuseks…
x-x-x-x-x-x-x-x-x-x
Si-bemoll minoor
ja rongirattakõne –
kõik on minevik
Et uuele aastale vastu võiks minna
lõputu puhaste hingede vinnam…
Et määrida valget ja säravat maad
ei keegi räpase hingega saaks…
Tuisus mässas, tuisus möllas…
tuisus nõnda ringi hullas maa…
lumi ka…
Külmataadil tuli mõte, tuli väike kaval mõte –
Jaa…hullaks ka?…
Ei nõnda hullata sa… ei enam iialgi saa,
kui tuisurocki nüüd kaasa…ei hulla sa…
Jah nõnda hullata sa ei enam iialgi saa,
kui tuisurocki nüüd kaasa ei hulla sa…
Heliseb maa…
Tähelaul on see…
Kuidas saaks seda laulu laulda veel…
Külmast hall…
Õhtutaevas näib…
Pakase laul metsas ringi veel käib…
Laulan ma…
Seda Laulu, koos talvega…
Mured, Nukrus, Piin – kõik pakane viib…
Jääb vaid Laul…
Mida laulda tahan ma…
Nii väga, pakane, koos sinuga…
Mind ehtis sinu juurest minnes kuldne vahtralehekroon…
kuid esimene sügishallakirme on nüüd mu huulte nukker alatoon…
Tuul tantsib mu tunnetel valssi…vihm saadab meid kontrabassil…
kõik mõtted ja mõistus on sassis…tuul tantsib mu tunnetel valssi…
See tants käib nüüd hoopis uut moodi – taob kontrabass ainult minooris…
tuul tunnetest enam ei hooli…vaid tantsib ja tallab just loomade moodi…
Viid ära kõik ja jätad palja maa? Vist arvad, et nüüd nutan?
Ei, kullake, rõõm minus võitu saab…Ma tahan võtta elult, ja ka vastu annan…
Just kõigi kiuste, sinu kiusuks ka…ma päiksekiiri oma maale kannan…
Teisel Pool Argipäeva 
You must be logged in to post a comment.